Posts

Showing posts from February, 2022

Infoühiskonna visioon 2020 - visioonipunktid.

Inimeste parem elu - kindlasti nii ta on, vaba interneti index on Eestis väga suur. Kõige kallim internet, kuigi see on juba Riigi poolt valesti tehtud. Samas see kohe andis hoogu teha meie riik e-riigiks. Paljud asjad nüüd on teha hüper mugav ja ei pea järjekorras seisma, et saada lehekese mis lubab teha X asja või lubab edasi minna oma asjadega. Kõrgem tööhõive - rahulikult saav need 50k inimesi saada aga firmad ei taha kasvatada junioritest, seniore. Firmad tihti ei vaata isegi juniorite CVd, kõik otsivad kvaliteetsed tööjõudu ja algajad ei saagi töökogemust või lähevad kuhugi kus ei anna normallselt koguda teadmisi. Positiivne külg on meie koolid/ülikoolid, mis annavad head tasemet vilistlejatele. Olen tähele pannud, et juba välisfirmad otsivad Eestis endale töötajaid. See on hea märk meie tulevikule ja täitsa võimalik välismaa kogemusega saab Eestis rohkem ükssarvik StartUpe. Suur majandus tõus sellise väikse riigi jaoks. Kõrgem tootlikkus - mulle meeldib kuidas väikse IT Eesti in...

Uue meedia mõju traditsioonilisele

Tänapäeval me tarvitame hiigelpalju erinevat informatsiooni, meedia mängib suurt rolli meie tavaelus. Enamus inimestele see on meelelahutus pärast tööpäeva, aga mõndadele meedia on igapäevane töökoht kus saab teenida raha. Esialgu, me elame 21. sajandis, internet on kättesaadav peaaegu igale, see tähendab, et kõik ka käivadki seal igapäev ja "tarvitavad kontenti". Aga tähtis osa meedias on ka need kes teevad teevad " kontenti". Tavaliselt need inimesed töötavad individuaalselt, kuid on ka terved firmad mis genereerivad uudiseid ja muud meelelahutus materjali. Positiivsest, uus meedia on käteesaadav ükskõik mis maailma kohast. Tihti Twitterist saad kiiremini infot maavärinast kuskil. Traditsioonilised ajalehed jõuavad sellest kirjutada ainult päeva lõpuks. Samas tavakasutajatest saab täpsema informatsiooni, sest miinimum nad elavad seal ja näevad olukorda mitmest küljest ja maksimum osalevad ise ja näevad reaalajas mis toimub. Aga nüüd teisest küljest, traditsioonili...

Kirjelda ajaveebiartiklis kaht erinevat nähtust: üht, mis võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla ja teist, mis on tänaseks juba täiesti(noh, mitte päriselt) kadunud.

Image
Virualiseerimine oli üks asjatest mis aitas jagada misiganes serveri võimsust ja isoleerida neid üksteisest. Kuigi virutaliseerimine ei ole ainult operatsiooni süsteemi paigaldamine, vaid ka võrgu, ketta, andmebaasi või isegi vanemate mängukonsoolide virualiseerimine uuematel operatsiooni süsteemidel. Tänapäeval enamkasutatavaim virutaliseerimis keskkond on konteinerid. See võimaldab opsüsteemi tasemel luua mitu isoleeritud nn konteineri kus jookseb programm või programmid. Kuna need on lihtsasti haldatavad, konteineritega võib teha misiganes ja kui nad on oma tööd ära teinud võib rahulikult väljalülitada. Pealt vaadates konteinerid näevad välja nagu päris arvutid või virtuaalmasinad, kuid koosneb konteiner vaid ühest programmist ja failidest mis paigaldatakse kas konteineri sisse või antakse välis kaust kuhu programm omakorda salvestab või võtab conf failid. Virualiseerimise juures on väga mugav virtuaal masinate haldamine, varukoopia tegemine, vajadusel taastamine ja kõige tähtsam on...

Kolm (põnevat? pigem kasutuskõlblikkud) IT-lahendust, 2010-ndad, 2000-ndad, 1990-ndad

Image
1990 Linux alustame ikka kernelist mis muutis opsüsteemi põhimõtted ja andis võimalust leevendada edasi vabatarkvaralised opsüsteemid. Linuxi eelistest võib lõpmatult rääkida, aga võtame ainult mõned ette. Privaatsus ja lahtine kood. Antud projekt kasutab GPL litsensi, mis võimaldab ükskõik kelle vaadata koodi sisse ja muuta seda oma otstarbeks. Päris lihtne ja kergesti arusaadav opsüsteemi loogika ja absoluutselt lihtne debugimine. Automattiseerimine, erinevad distrod vastavalt vajadusele, väga palju tasuta/tasulisi teenuseid, etc.(End of Thinking Capacity) Tänapäeval meil juba on mitu GNU/Linux süsteemi, Ubuntu on enamkasutatav neist. Kui äri vajab 24/7 supporti ja kasutab linuxi distrot productionis, hea valik on RHEL. Ei saa ka "eetilisest häkingust" läbi minna... oh need kullalapsed kes vaatavad youtubi videod, installivad omale kohe Kali Linux ja hakkavad kohe wifi paroole häkima ja kaameraid bruteforsima üle maailma. Küll see kõik tore ja isegi hästi et neil see valdko...