Konstantin ITSEPA Blog

Kogemus, kogemus, kogemus. Kõik sõltub kogemusest. Küll vanamoodsed inimesed ütlevad sulle "saa kõrgkooli diplom kätte", kaasaegne elu näitab, et diplom on peaaegu viimane asi mille peale vaadatakse. Praegu tööle võttes tehtakse testi ja vaadatakse kui hästi sa saad ülesannega hakkama.  Kui ma võrdlensin, võtsin IT-valdkonda kui näidist. See on kõige lähim mulle ja saan võtta midagi tööelust ka. Minu jaoks "proff" on Senior või Middle. Neil on teine vaatenurg, saavad näha projekti teisest küljest või on võimelised näha üldisemat pilti kui teised ja adapteerida nõudmistele. Minu meelest nad ei tee runtiinset tööd, jagavad mõtteid, aitavad ja loovad infrastruktuuri. Arhitektid ühesõnaga. Kasvatavad Juunioritest spetsialiste ja võtavad osa ja hoiavad suhted juhtkonnaga olles "guugel translate", tõlkivad juhtkonna/kliendi keelest IT keelde.  Käsitööline on pigem junior või praktikant. Mingi baas on olemas, kuid vajab mingis osas abi. Tal on vaja veel õppida k...

Tänapäeval ka tarvitan tasuta levitavad tarkvara. Või isegi kui sa oled vähemasti natukene ITga seotud, sa ei saa lahti sellest, et hakkad tasuta tarkvara kasutama GPL litsensiga. Kuigi siiamaani olen meelt, et tarkvata ei pea olema tasuline tavakasutajate jaoks või vähemalt nii kallis nagu nad praegu on ja veel iga kuise maksmisega... Copyleft on lõppkasutaja õigus saada, vabalt levitada ja muuta tasuta tarkvara. Tarkvara muutmisel ehk modifitseerimisel ei tohi autor piirata kasutamist ning moditud toote kasutamisel peavad kehtima samad tingimused, mis esialgsel tarkvaral. Praegu on loodud mitmeid litsense nagu: GNU GPL, AGPL, MPL, ning Creative Commons. Üleval toodud litsensid veel jagunevad gruppideks. Näiteks kõige tugevad copyleft litsentsid mis on AGPL, GNU GPL. AGPL tähendab, et tarkvara peab olema open source ning ükski teine selle litsentsi all olevast tootest ei tohi muu litsentsi all olla. Teine tugev copyleft litsents on GNU General Public License. See samuti tähendab, et ...

Piraatsus kuhugi ei kao, mida rohkem suurfirmad hakkavad internetti kontrolli alla võtma ja kõige eest raha paluma(ja veel kuumaksena, kohutav), seda rohkem piraatsus hakkab ainsa rohkem levima nettis Ei tea kes on valmis iga kuu maksma 20+$ Netflixi, Spotify, Disney plus. Need võib ainsa juurde tulla, kes on valmis 200$ iga kuu maksma iga teenuse eest, kui maksimum mida sa vaatad seal on üks sari ja rohkem võin öelda, sama hea kvaliteetiga saab vaadata ka tasuta saitidel. Väga hea näide on tänapäeva Venemaa kus uued filmid ei tule välja ja kuhu inimesed lähebad need otsima kõigepealt? Õige, torrent on meie päästja. Mida ISPid saavad teha? Ainult võivad torrentid blockida, P2P ühendusi, aga õnneks meile torrentid ei kasutata ainult piraat kontenti jagamiseks. Nõus sellega, et misiganes faile, kultoorseid omandeid, muusika palasid tuleb jagada inimeste jaoks tasuta ja raadiote ja igasuguste "Spotify" laadste äppide jaoks tekkitada kohustulikud maksed autoritele. Lihtne näide, ...

Jaga oma teadmisi. Head sõnad, aga kahjuks maailma juhtkonda see ei huvita. Teadmised "unustatakse" ja ainult hiigel suure käive nimel. Näiteks sama Luminiferous aether, mille abil saab õhust saada elektrit. Aga see selleks. Ilmselgelt jagades teadmisi, sa ise õppid midagi uut ja saad vaadata teiselt küljelt. Olen kiskil lugenud, et uuringu käigul selgus, et pere vanematel lastel on suurem intellektuaalne potentsiaal. Miks nii? Vanemad lapsed on sunnitud oma noorematele vendadele ja õdedele pidevalt midagi selgitamas. Samas kui nad selgitavad, saavad ka seda täpsemalt endale pähe. Lisaks ei pea õppejõud olema ekspert antud X erialas. Kui teie kogemused/teadmised on suurem kui teie auditoorias, siis 90% saate midagi õpetada ka. Ei pea olma ekspert, piisab kui tead mõned aspektid mille peale tähelepanu tavaliselt ei anta. Peamine asi jagada aspektid ja aine alused, siis saavad enamus õppilastest edasi ise uurida ja tegeleda kui antud aine pakkub huvi. Teadmiste jagamine veel t...

Inimeste parem elu - kindlasti nii ta on, vaba interneti index on Eestis väga suur. Kõige kallim internet, kuigi see on juba Riigi poolt valesti tehtud. Samas see kohe andis hoogu teha meie riik e-riigiks. Paljud asjad nüüd on teha hüper mugav ja ei pea järjekorras seisma, et saada lehekese mis lubab teha X asja või lubab edasi minna oma asjadega. Kõrgem tööhõive - rahulikult saav need 50k inimesi saada aga firmad ei taha kasvatada junioritest, seniore. Firmad tihti ei vaata isegi juniorite CVd, kõik otsivad kvaliteetsed tööjõudu ja algajad ei saagi töökogemust või lähevad kuhugi kus ei anna normallselt koguda teadmisi. Positiivne külg on meie koolid/ülikoolid, mis annavad head tasemet vilistlejatele. Olen tähele pannud, et juba välisfirmad otsivad Eestis endale töötajaid. See on hea märk meie tulevikule ja täitsa võimalik välismaa kogemusega saab Eestis rohkem ükssarvik StartUpe. Suur majandus tõus sellise väikse riigi jaoks. Kõrgem tootlikkus - mulle meeldib kuidas väikse IT Eesti in...

Tänapäeval me tarvitame hiigelpalju erinevat informatsiooni, meedia mängib suurt rolli meie tavaelus. Enamus inimestele see on meelelahutus pärast tööpäeva, aga mõndadele meedia on igapäevane töökoht kus saab teenida raha. Esialgu, me elame 21. sajandis, internet on kättesaadav peaaegu igale, see tähendab, et kõik ka käivadki seal igapäev ja "tarvitavad kontenti". Aga tähtis osa meedias on ka need kes teevad teevad " kontenti". Tavaliselt need inimesed töötavad individuaalselt, kuid on ka terved firmad mis genereerivad uudiseid ja muud meelelahutus materjali. Positiivsest, uus meedia on käteesaadav ükskõik mis maailma kohast. Tihti Twitterist saad kiiremini infot maavärinast kuskil. Traditsioonilised ajalehed jõuavad sellest kirjutada ainult päeva lõpuks. Samas tavakasutajatest saab täpsema informatsiooni, sest miinimum nad elavad seal ja näevad olukorda mitmest küljest ja maksimum osalevad ise ja näevad reaalajas mis toimub. Aga nüüd teisest küljest, traditsioonili...

Virualiseerimine oli üks asjatest mis aitas jagada misiganes serveri võimsust ja isoleerida neid üksteisest. Kuigi virutaliseerimine ei ole ainult operatsiooni süsteemi paigaldamine, vaid ka võrgu, ketta, andmebaasi või isegi vanemate mängukonsoolide virualiseerimine uuematel operatsiooni süsteemidel. Tänapäeval enamkasutatavaim virutaliseerimis keskkond on konteinerid. See võimaldab opsüsteemi tasemel luua mitu isoleeritud nn konteineri kus jookseb programm või programmid. Kuna need on lihtsasti haldatavad, konteineritega võib teha misiganes ja kui nad on oma tööd ära teinud võib rahulikult väljalülitada. Pealt vaadates konteinerid näevad välja nagu päris arvutid või virtuaalmasinad, kuid koosneb konteiner vaid ühest programmist ja failidest mis paigaldatakse kas konteineri sisse või antakse välis kaust kuhu programm omakorda salvestab või võtab conf failid. Virualiseerimise juures on väga mugav virtuaal masinate haldamine, varukoopia tegemine, vajadusel taastamine ja kõige tähtsam on...